Humoorikas video Pinnacles'i reisist

Külastasime Triinuga tualetti, kus nägime laes rippumas mitmejalgset sõpra. Kuna sel ajal polnud veel eriti nende hirmuäravate olevustega kohtunud, kutsusime Tajo filmima. Täpsemalt vaadake siis ise :)

Väike tripp Pinnacles'i kõrbe ja Lancelin'i liivamägedesse

3.jaanuaril otsustasime väikese väljasõidu teha Lääne-Austraalia ühele tähtsamale turismiobjektile - Pinnacles desert, mis paikneb Nambungi rahvuspargi territooriumil (Perthist umbes 200 km). Meie väikese reisi pikkuseks edasi-tagasi oli siis umbes 400 km. Liikusime mööda ranniku äärt põhjapoole.

Reis võis alata!

Pikad sirged

Esimese peatuse tegime Lancelin'i imekaunis rannas. Koht oli väga äge, tundus nagu väike küla, mida külastavad aeg-ajalt erinevad turistid erinevaist maailmapaigust.

               

Panoraam vaateplatvormi ühelt poolt...

Ja teiseltpoolt...taustaks siis liivamäed, kuhu me järgmisena suundusimegi

Kõik oli nagu filmis. Pole oma silmaga sellist asja kunagi näinud...valged silmapiirilt väljuvad lliivamäed.

Tuul oli üsna kõva, mistõttu liiv lendles ringi ja tegi isegi veidi haiget. Peale selle, et hakkama saada enda püstihoidmisega, pidin ühe käega koguaeg kaabust kinni hoidma, see oleks muidu kohe lendu läinud!

Triinu tuule ja liivaga võitlemas

Ja siis juba liikusime edasi kõrbe poole, mis polnud meist enam kaugel!

Pinnaclesi kuldkollase liivaga kaetud kõrbes on tuhandeid paekivist kivistisi, mõned kuni 4 meetri kõrgused. Kõik erineva kuju ja suurusega. Kõrbes sai ringi liikuda kas jalgsi või autoga. Tegime väikese tiiru jala, aga kuna väljas oli tappev kuumus otsustasime edasi autorajale minna. Vaade oli vägev!

Piir kahe erineva liiva vahel

Pildil on ka meie endine auto Holden Commodore

Sai palju ronitud :)

Kuigi kõrb peaks kubisema elusloodusest, on enamik loomi siiski öise eluviisiga. Ei ole haruldus, kui kohtad seal samas kivimürakate vahel kängurusid, emusid, roomajaid või linde. Ka meil õnnestus 3 emuga silmitsi seista :)

Austraalia päev 26.jaanuar

Nonii, pole juba väga-väga ammu teile oma elust-olust kirjutanud. Nii, et üritan tagantjärele meenutada, mis vahepeal toimunud on ja lühikokkuvõtted teha.
Nagu eelmises postituses mainisin, siis järgmine suursündmus ozzide jaoks on (oli) Australian Day, mis on suurim iga-aastane üritus. Kõigil on sel tähtsal päeval tööst vabadus. Üle kogu Austraalia toimuvad erinevad välikontsertid, grillid, spordivõistlused, festivalid ja muidugi ilutulestik.
Mina, Tann ja Tajo olime sellel päeval tööl. Kogu jäätisemeeskond oli kõigi autode ja karavanidega (mina müüsin karavanis) välja aetud.

Meie kõige nunnum jäätiseauto :)

Jäätisemeeskond

Suur möll toimus Perthi kesklinnas ümbruses, esplanaadil, Langley pargis ja Swan jõe ääres. Rahvas oli juba hommikul tulnud päeva nautima. Helesinist taevast kaunistas tohutu suur Austraalia lipp, mida vedas enda järel helikopter.

Vägeva show tegid ka taevas tiirlevat kaks lennukit...Ilm oli meeletult palav ja päiksepaisteline. Päeval oli minu alal suht rahulik, olin Langley pargis. Õhtuks oli juba rahvast väga palju kogunenud. Suurem möll käis jõe ääres ja esplanaadil. Ka minu toredad pliksid Triinu, Kadri ja Kadi olid pidustusi vaatama tulnud ja nagu ozzidele kohaselt ennast ka vastava päeva puhul ära ehtinud :)

Triinu & Kadi

Kadri

Tüdrukud said ennast jäätisest täis pugida nii, et ägisesid (käisid Tanni, Tajo ja minu juures ja kõigilt pidi ju jäätist võtma :)).

Vahepeal ilmusid taevasse tumedad pilved, mis jahutasid pidulisi vihmaga. Ja ka äike tegi taevas showd.

Pilvede vahel on näha showlennukite tossu

Ärikas Tann jõudis isegi telefoniga rääkida

Päev oli väga busy ja meil ei olnud võimalik seda vahvat üritust seekord täisrinnal nautida. Õhtu saabudes hakkas pihta kauaoodatud tuleshow! See oli lihtsalt MEGA, ma pole oma elu jooksul nii vinget ilutulestikku näinud ja seda sai nautida pool tundi! 

Tööpäev oli väga pikk ja väsitav, aga samas tore ja meeldejääv :)

PS! Siinkohal tervitaks ühte hullu naist Kerttut ka (soovis nii väga, et teda mainiksin), kes juba ootab, et saaks minuga koos tantsumalakat panna!