Every picture tells a story

Pole täna üldse kirjutamise lainel, aga samas tahaks ju miskit teile rääkida, sest jälle on möödas üle kuu viimasest postitusest...

 

Mõtlesin siin, kust alustada ja mida kirjutada, aga kuna ma midagi tabavat ja tarka täna kokku ei monteeri, siis otsustasin, et nii teie kui ka mu enda lõbuks teen seekord hoopis ühe pildipostituse. Tegelikult ma tihtipeale enne blogisse kirjutamist heidan pilgu viimastele fotodele, sest siis meenub, mis üldse vahepeal head toimunud on ja sellevõrra on ka endal lihtsam kirjutada.

Mis seal ikka - vähem juttu ja rohkem pilte :)

 

Lendan ajast kohe päris mitu kuud tagasi, 30.maisse, mil oli Eve sünnipäev. See polnud lihtsalt sünnipäev, see oli üks vägev kabaree pidu! Lasin selleks puhuks lausa Eestist oma korseti siia saata.

Sünnipäevalaps Eve, mina, Ksenja, Kaidi ja Ave

Kabareetajad

Ksenjaga

Märgistati musidega

 

Umbes kuu hiljem toimus meie traditsiooniline tüdrukuteõhtu. 

 

Mina, Teele, Grete, Ave, Eve, Marja, Kaidi, Maris, Annett, Kiku, Kätlin, Ksenja

 

Juunikuu viimasel päikeselisel teisipäeval sõitsime Ksenja ja Kaidiga Cohunu koala parki. Tüdrukud olid mõlemad juba koaaladega samas loomapargis kaisutanud, aga mina veel ei olnud! Ausalt ka mul oli nunnumeeter täielikult põhjas. Isegi lõhkenud, ma võiksin öelda, sest see väike nunnupea puges mulle lihtsalt nii armsasti kaissu! No vaadake vaid...

Kaidi, mina koaalakaruga ja Ksenja

 

 

Neli munapead

 

Ilmselgelt naudib elu

See pisitillu känguru jäi kahjuks oma ema poolt orvuks. Õnneks on pargis imelised hooldajad, kelle heade käte ja soojade südamete abil kängu vaikselt kosub :)

Kaidi oma linalakk kaksikuga :)



Tol hetkel ütles Ksenja: "Anett sul on täielikud hirve silmad!" (Hahaa, see pidavat kompliment olema)

Pargis sai ka omajagu videoid tehtud, mis ootavad, et ma nad ühtseks tervikuks seaksin. Käsi südamel tunnistan, et praegu ei ole absoluutselt aega sellega tegeleda, aga ükskord see video tuleb!

Märkamatult on kell liikunud ja meil on siin aeg unedemaale sättida. Sel korral sai siis postitus selline. Mul on veel palju pilte, mida teiega jagada. Seega ehk tuleb järgmine postituski ühe värvilise pildisajuna :)



Happiness is a sunny day!

Eelmine esmaspäev oli üks ütlemata ilus päikesepaisteline ja soe ilm! Seda just viimasel ajal väga tihti ei juhtu, et meie vabadel päevadel (esmaspäev ja teisipäev) on ilusad ilmad. Juba hommikul pesu õue kuivama pannes hakkas päike mõnusalt põski paitama. Hetkega oli selge, et nii head ilma ei saa lihtsalt maja seinte vahel konutades raisku lasta.  

Tann jõudis pärastlõunal koolist ja koheselt sai tehtud ka plaan ratastega sõitma minna. Juba ammu aega tagasi, siis kui veel Triinu ja Jürka Austraalias olid (see oli ikka pääääris ammu), käisid nad siin meie kodu lähedal (umbes 6km kaugusel) ühes looduspargis ratastega matkamas. Pärast seda olen Tannile koguaeg peale käinud, et lähme ja vaatame ka selle John Forrest National Parki üle! Sinnamaani me parki kuidagi ei jõudnud. Eelmine esmaspäev sai see kohake ka meie poolt lõpuks avastatud. No ikka super! Uskumatult kaunis vaade! Arutlesin seal väntamise ajal veel Tanniga, et ilusa päeva "kirss tordil" oleks kohtuda siin pargis veel mõne loomakesega, näiteks känguruga. Tann arvas, et kängurusid vast nii mägisel alal pole, aga võib-olla mõnd sisalikku ehk trehvab?! Hahaa üllatus oli suur, kui mõnesaja meetri pärast nägime tee ääres kängurusid näksimas olematuid murututikesi. Loomulikult hüppasime ratastelt maha ja tegime nende tüüpidega tutvust. Täiesti nunnud olevused ikka! :)

Üle pika aja olid meil seljas suviselt lühikesed riided. Nii suve tunne tuli peale! Kahjuks nii, kui päike hakkas loojuma, oli tunda ka mahedalt jahedat õhku. Siin ju päike loojub põhimõtteliselt minutitega, nii, et pidime lõpuks kojuminekuga kiirustama, et täitsa pimeda peale ei jääks. Mul tõmbas tagasiteel jalad külmast juba kergelt lillakat tooni, hahaa. Kogu parki ei jõudnudki täielikult üle vaadata, aga eks siis ongi põhjust jälle tagasi minna :)

Monteerisin sellest mõnusast päevast paar päeva tagasi kiiruga video ka kokku, sest see annab veidi parema ülevaate, kui lihtsalt pildid. Videot saab näha siit 

Teil seal teiselpool kera mõnus suveke, nii, et nautige! ;)

Birthday Party

Halva ilma tõttu jäi meil pühapäevane tööpäev ära. Juhhuu! Mis saakski parem olla, kui kolm järjestikust vaba päeva! :) Hetkel on käes viimase puhkepäeva lõuna. Oleme Ksenjaga kahel eelneval päeval üsna produktiivsed olnud ning enamik kodused ja muud vajalikud toimetused on tänaseks tehtud. Tundus mõistlik läpakas haarata, et kiire ülevaade nüüdseks oma üle kuu aja tagusest sünnipäevast teile lugeda anda.

Olgem ausad ega 25 väga mõnus vanus just ei ole – esimesed kortsud ja hallid juuksekarvad. Sõbranna Karet, kelle veerandsada täitus kolm kuud enne mind andis mulle hea idee – „suhtle endast vanematega ning järgnevad sünnipäevad tähistad endiselt oma 25ndat, kellel ikka su vanus meeles püsib!  Nii, et kui keegi küsib, siis saad endiselt 25.“ Hahaa üsna kaval mu arust :)

Minu „esimesest“ kahekümne viiendast sünnipäevast siis...Oma kolme aasta taguses blogi postituses (meeldetuletus minu 22.sünnipäevast siin) pidasin sünnipäeva sõbra Renega (hüüdnimega Toots), kes on samuti sellisel ilusal kuupäeval sündinud nagu mina. Sõbrad on meil ühised, miks siis mitte üks suur ühine pidu korraldada?! Seekordne peoke erines seetõttu, et peole sai lisatud stiil „kokteilipidu“. Ootasime sõpradelt viisakat vinks-vonks püks-triiksärk riietust ja sõbrannadelt ilusaid kokteilikleidikesi. Sünnipäeva eel sai suhtlusvõrgustikku Facebook loodud üritus, kuhu alla sai lisatud kõik vajalik peo informatsioon. Märksõnad riietuse osas tõid päris palju ärevust ja üllataval kombel seekord just noormeeste poolt. Poisid olid asjaga nii kaasa läinud – kes ostis lausa terve uue ülikonna, kes soetas uhked kingad, kes lipsu või vahva peakatte. Vägev oli näha kõiki viksilt ja viisakalt üleslööduna :) Minu tegi ilusaks osavate kätega Kiku, kes teostas meigi ja soengu. Aitäh veelkord Kikster! :)

Pidu sai peetud renditud majas, meie kodust umbes 20 minuti autosõidutee kaugusel. Tegemist on vana farmimajaga (huvilised saavad täpsema ülevaate siit), mis on renoveeritud ja eemal linnakärast, mõeldud mõnusaks peatumiseks ning lõõgastumiseks. Ühtlasi oli see üks väheseid rendi kohti siin Perthis, kus oli lubatud pidada pidusid.

Esimeste sünnipäeva ettevalmistustega alustasime Ksenjaga juba aprilli alguses. Välja sai mõeldud stiil, dekoratsioonid ja pakutavad söögid-joogid. Siinkohal teen kniksu ja tänan veelkord armsat Ksenjat, kes oli mu super assistent oma hiilgavate ideedega! Nagu ikka jooksime peopäeval ajaga tupikusse ja kõik, mis oli planeeritud, ei kandnudki vilja. Polnud hullu. Tundus, et külalistel oli sellest hoolimata lõbus. Kasutamata dekoratsioone ja muud kraami saame kellegi teise tuleval sünnipäeval ju ikkagi kasutada. 

Nüüd mõned pildid, sest need räägivad rohkem, kui mu kirja pandud 364 sõna :)

Sünnipäevalaps Tanniga

Sünnipäevalapsed Toots ja Anett

Kõige väiksema ja armsama külalise Chrisiga :)

Sünnipäevalapsed külalistega

Ilusad Eesti naised

Ja ilusad Eesti mehed

Vuntsile mehele musi andmas

Postituse lõpetan oma armsate minionidega, kes mulle sünnipäevalaulu laulsid :)

Goodbye summer, hello autumn and winter

Kõik mu postitused hakkavad vägagi sarnaselt - ikka ja jälle vabandades! Ma tõesti ei saa oma laiskusest võitu, et tihedamini kirjutada. Vähemalt olen ma jõudnud sinna staadiumisse, kus tunnistan oma laisaloomulisust. Varem üritasin seda pidevalt ajanappuse süüks ajada. Hmm...kui ma nüüd hoolega järgi mõtlen ja päris aus olen, siis suvel ei olnudki väga vaba aega nagu praegu seda on.

Viimases postituses vist mainisin ka, et märtsiga lehvitab meile "tsau-pakaa" suvi ning hoogsalt tervitab sügis. Nii ongi meil siin juba kaks kuud ilmad olnud sama muutlikud nagu mõne raseda naise tujud. Kord on kraade +28 ja päike kütab nii tugevalt, et viskaks need viimasedki paar hilpu seljast. Järgmine päev on taevas kattunud tumesinise pilvemerega, tuul on nii maru ja "soojakraade" ehk 15. Päevad on muutunud lühikeseks, pimedus saabub juba kell 17:30.

Päris paljud kindlasti mõtlevad, et mis see Austraalia talv siis ikka on. Siinpool ookeani peaks ju koguaeg sama soe olema nagu südasuvel Eestis. Tegelikkuses on asi päris karm. Kuigi ma pole lühikesi riideid ja lahtiseid jalanõusid veel kapisügavustesse peitnud, siis üsna pea võib seda teha, sest 1. juuniga saabub ametlikult talv. Ma ei liialda, kui ütlen, et olen paaril korral öösel ärganud üles külmatundega kontides või külmast kangestunud ninaga. Siin on juba öösiti alla 10-ne kraadi sooja. Tean, et Eestis on praegu veel jahedam, aga Eestis on ka normaalsed ja inimlikud majad, milles elada. Siinseid maju saab võrrelda ehk nukumajadega, mis näevad kõik nii välimuselt kui ka sisearhitektuurilt vägagi sarnased välja. Nukumajad seetõttu, et maja seinad tunduvad teinekord kui papist karbil. Iga väiksemgi tuuleiil ja vihmapiisk kostub toas olles nagu raju torm. Puudub igasugune soojustus, mis takistaks külmal ja niiskusel tuppa pressida. Sooja hoiab toas konditsioneer. See sama tegelane, mis on suvel seadistatud 16 kraadile ja hetkel 26-le. Kui kliimaseadet ei oleks, siis oleks ikka üsna ränk hommikul teki alt välja saada. Õnneks ma sain sünnipäevaks väga praktilisi kingitusi, sealjuures mõnusa ja sooja hommikumantli ning sussi-sokid!

Oma sünnipäevast peaks ehk pikemalt kirjutama, nii, et lükkan selle mõnda järgnevasse postitusse. Üleüldse on päris palju, millest pajatada, aga täna vabal päeval, istudes oma pehmetes sokkides sooja konditsioneeri all, tuli tuju kirjutada meie sügisilmast. Ah, see 25 võib-olla ongi juba selline vanus, et ei oska muust rääkida, kui ilmast. Hahaa.

Oleks meil siin sooja, saadaks teile ka! Homme lubab päike end näole anda. Kui näen, siis saadan kodumaale :)

Sügise algus, lehed muutusid tasapisi värvilisemaks

Oma uue mõnna hommikuse riietusega :)

Kolm kubujussi Anett, Juhan ja Kadi Tanni ja Tajo ragbi mängu vaatamas

Tann murdmas

Australia Day 2015

Järjekordne vabandus teie ees, kallid lugejad. Jube häda on ikka selle aja leidmisega. Kirjutaks kõvasti rohkem, aga kaks vaba päeva kuluvad nagu tina tuhka! Kogu aeg kulub tavalistele kodustele toimetustele nagu koristamine, pesu pesemine, poodlemine, kokkamine jms ja no kui võimalus tekib, siis hea meelega viskaks end lebosse päikese kätte, sest viiel päeval nädalast näen päikest ainult läbi jäätiseauto klaasi.

Rääkides jäätisetööst, siis valmis eile just teine video meie tööpäevast Austraalia päeval. Jätsitöö on juba kord selline, et iga jumala nädalavahetus ja kõik suuremad pühad on kohustus tööl olla. Nii ka 26. jaanuaril, kui oli kohalike tähtsamaid päevi – Austraalia päev. Haarasin juba hommikul gopro, et terve jäätisemaffia (nii, me siin endeid kutsume, sest jätsitööd teevad meie seltskonnast üsna suur kamp) päevake filmile saada. Esimeste toimetustega alustasime juba varajastel hommikutundidel ning koju jõudsime vahetult enne südaööd.

Kogu suurem möll toimub traditsiooniliselt Perthi kesklinnas olevas Langley pargis, kuhu kogunetakse peredega juba hommikul. Kaasas esky’d (eesti keeles on õige öelda vist külmakirst?) toidukraamiga ja muu piknikuvarustus. Tagasi ei ole hoitud ka „kostüümide“ osas. Enamik on riietunud Austraalia lipu värvitoonidesse. Tagasihoidlikumad on lisanud kehale väikeseid temaatilisi tätoveeringuid. Kohal on erinevad toitlustust ja meelelahtust pakkuvad karvanid ning muidugi jäätiseautod. Lisaks meie jätsimaffiale olid platsis ka teised jäätiseoperaatorid (Tann, kes enam meie maffias pole ja sõber Oliver, kes töötab kolmandas firmas). Hea meelega oleks tahtnud valge inimese kombel päeva nautida, sest ilm oli meeletult soe ja tegevust jagus.

Nagu varasemalt maininud olen, siis „lendavad“ iga aasta 26. jaanuaril  suured rahad taevasse. Vägev tuleshow kestab lausa pool tundi! Minu jaoks oli teistkordselt sellist showd vaadata. Seekord ei ahhetanud ja imestanud ma niimoodi nagu 3 aastat tagasi, kui samal ajal siin olin. Kahtlemata oli ilutulestik võimas ja Eestis pole sellist ealeski näinud. Mis ma siin pikemalt ikka pläkutan, minge ja kaege videokest - https://www.youtube.com/watch?v=KYNj_L7fflw

Muide! Raadiost eile öeldi, et märtsist hakkab siinpool sügis...ja eile nägime Ksenjaga poelettidel esimesi sõrmkindaid, täitsa hullud ikka, eks!?

Aaa ja vahvaid vastlaid ning pikka liugu kõigile! Tehke siis meie eest ka üks kiire liug :)

Happy memories

Tervitus, sõbrad! 

Loodan, et võtsite kõik uue aasta super lahedalt ja meeldejäävalt vastu. Meie uus tuli küll väga toredalt!

Olen juba pikemat aega soiunud, et peaks oma seiklustest videoid tegema, sest need annavad palju rohkem edasi kui lihtsalt fotod. Ka Tann oli minuga sama meelt. Seetõttu saigi Tannile jõuludeks kingitud action kaamera GoPro, millega saame oma põnevamad seigad üles filmida :) Mina kui teada-tuntud nostalgitseja armastan nii väga kõiki vanu häid mälestusi meenutada just fotosid vaadates ning nüüd saan lisaks piltidele ka videoid lakkamatult vahtida. Siinkohal just meenus, kuidas ma lapsepõlves oma tädi fotoalbumid lihtsalt narmendavateks lappasin, sest ma võisin päevast päeva neid samu pilte ikka ja jälle vaadata. 

Siin on siis esimene video meie vana-aasta viimasest päevast ja uue aasta esimestest tundidest - https://www.youtube.com/watch?v=idHkd4EApDk.

Olge mõnusad ja päikest teile sinna kaugele!

Every ending is a new beginning

Ops-ops, viimane võimalus vanad jutud kokku võtta ja teile lugeda anda.

Täna on 2014. aasta viimane päev ja ilmselgelt sigimist-sagimist täis. Plaanime oma seltskonnaga minna piknikule kaunisse jõeäärsesse alasse, kus saab mõnusalt grillida ja supelda. Vist olen oma kaks aastat tagasi vanas postituses maininud ka, et siin Austraalias aastavahetus nii oluline ei ole ja seega pole tuleshowst ka midagi uhket oodata, sest riigi ressursid hoitakse 26. jaanuariks, mil on (ma pakun), et pea kõikide kohalike lemmik päev - Austraalia päev. Ometi tuleb vana-aasta kärtsu-mürtsu saatel ära saata ja sellepärast sõidame ikkagi 00:00ks linna ilutulestikku kaema. Pärast seda plaanime küll koju minna, sest 2015. aasta esimest päeva alustame juba hoogsalt töötades.

Aga mis siis vanal aastal veel ära tehtud saime.

25.11 korraldasime ühele toredale neiule, Avele, üllatuspeo.

Üllatus kukkus nii ja naa välja. Olgu, ikka rohkem niiiiii, sest oleng oli kokkuvõttes super lahe! Ainult naised ja naiste jutud. Polnud ammu end inimese moodi korda ka teinud ja väljas käinud, et täitsa tore oli kohe. Koht oli ka mega vinge! Üsna moderne rannaklubi. Sellepärast naa, et Ave arvas, et me midagi ikkagi susserdame ja toimetame. Ta tunneb meid nii hästi, et aimas isegi koha, kus üllatus aset leiab. Bookisime laua, tellisime joogid-söögid ja Tann tõi Ave kohale (ise läks muidugi minema hehee). Mõningad pildid üllatusest:

       

28.-30.11 toimus kauaplaanitud puhke- ja lõbureis Rottnest saarele.

Meie Tanniga ja osa seltskonnast oli ka varem saart külastanud, aga kuna saar on nii armas väikene (11 km pikk ja 4,5 km lai) ja jäi oma imeilusa rannajoonega mälestustesse, siis polnud küsimustki, kas lähme uuesti või ei! Ja pealegi käisime seal ju kaks aastat tagasi! Sõber Toots (pärisnimega Rene) broneeris kaks rannamajakest ja nii me siis läksimegi. Saarel sai puhatud, veidi pidutsetud ja ka sporti tehtud. Nimelt on turistide liikumisvahendiks jalgratas. Teisel päeval saigi renditud 12 jalgratast ja vändatud pea 24km, millega tegime saarele ühtlasi ilusasti ringi peale. Ega ma praegu pikalt ei jaksagi kirjutada, aga pilte lisan küll. Ja kui hästi läheb ja endeid ükskord PÄRISELT kokku võtame, siis võib-olla jagan tagantjärgi reisust video ka.

Grupipilt munapeadest

21.12 saime ühe vägeva paadipeo osalisteks!

Tann täitsa kogemata avastas oma elektroonilisest kirjapostist kutse paadipeole. Lugesime ja olime juba vaimustuses! Polnud ju me keegi siin sellisel õigel boat party’l käinud! Kohe sai sõnum edastatud oma sõprusringkonnale ja peagi ostetud ka piletid. Paadid ei olnud nii uhked nagu arvasime, aga muusika oli hea, vees olid atraktsioonid, piletirahas oli isegi söök (küll hotdogi näol, aga siiski) ja no seltskond oli meil ka ikka ja alati vahva :)

24.12 mu järjekordsed lumeta jõulud.

Ei olnud nad küll mustad nagu teinekord Eestis on juhtunud, aga valged ka ei olnud. Jõulud on just see aeg, mil ma kõige rohkem kodu ja koduseid igatsen. Kuigi olen alles mõned kuud eemal olnud ja võib-olla ei peaks see igatsus nii suur olema, siis jõuludel see ikkagi jälle tuli. Ometi kokkasime täitsa koduse jõulusöögi, toanurgas oli ehitud uhke kuusk, mille all oli kingisadu, majas kõlasid vanad head jõululaulud ja suurel teleri ekraanil praksus kaminatuli...aga see ei ole ikka see. Sisimas igatsesin päris kuuse- ja piparkoogilõhna, õiget kaminatuld, milles praksuvad päris halud ja mille ees soojendada külmetavaid varbaid...härmatises aknaklaasi, millele sooja hingeõhku puhudes avaneb vaade imelisele talvevõlumaale. Oeh, ma lähen vist liiga tundeliseks. Aga, mida rohkem mõelda, seda rohkem meenub nii lihtsaid asju, mis tekitavad selle päris õige jõulutunde.

Jõulupuu

Tegelikult ei olnud nad nii halvad ühti! Enamik pühade juurde kuuluv oli olemas ja isegi jõuluvana käis! Mind ümbritses 19 toredat ja head sõpra, kellega sai söödud-joodud ja mõnusalt aega veedetud :)

Niimoodi soojendasin oma varvusid

Tüdrukud

Poisid

Jõuluvana Jussike

Aasta 2014 oli minu jaoks täis ilusaid hetki ja häid inimesi. Loodan ja soovin, et teie kõigi salajased soovid täituksid uuel aastal ja et ka läbi raskuste leiaksite hetke, et hinnata kalleid inimesi enda ümber ja tunda heameelt pisiasjade üle! Minul on ka üks salasoov, mida ma palun teil kõigil teha – täna, ööl vastu 1. jaanuari kell 00:00 (ikka Eesti aja järgi) kallistage iseendeid minu poolt hästi-hästi kõvasti ja soovige neid samu ja veel igasugu häid soove, sest ma päriselt pole kedagi unustanud ja sügaval hingesopis mõtlen teile koguaeg :)