Every ending is a new beginning

Ops-ops, viimane võimalus vanad jutud kokku võtta ja teile lugeda anda.

Täna on 2014. aasta viimane päev ja ilmselgelt sigimist-sagimist täis. Plaanime oma seltskonnaga minna piknikule kaunisse jõeäärsesse alasse, kus saab mõnusalt grillida ja supelda. Vist olen oma kaks aastat tagasi vanas postituses maininud ka, et siin Austraalias aastavahetus nii oluline ei ole ja seega pole tuleshowst ka midagi uhket oodata, sest riigi ressursid hoitakse 26. jaanuariks, mil on (ma pakun), et pea kõikide kohalike lemmik päev - Austraalia päev. Ometi tuleb vana-aasta kärtsu-mürtsu saatel ära saata ja sellepärast sõidame ikkagi 00:00ks linna ilutulestikku kaema. Pärast seda plaanime küll koju minna, sest 2015. aasta esimest päeva alustame juba hoogsalt töötades.

Aga mis siis vanal aastal veel ära tehtud saime.

25.11 korraldasime ühele toredale neiule, Avele, üllatuspeo.

Üllatus kukkus nii ja naa välja. Olgu, ikka rohkem niiiiii, sest oleng oli kokkuvõttes super lahe! Ainult naised ja naiste jutud. Polnud ammu end inimese moodi korda ka teinud ja väljas käinud, et täitsa tore oli kohe. Koht oli ka mega vinge! Üsna moderne rannaklubi. Sellepärast naa, et Ave arvas, et me midagi ikkagi susserdame ja toimetame. Ta tunneb meid nii hästi, et aimas isegi koha, kus üllatus aset leiab. Bookisime laua, tellisime joogid-söögid ja Tann tõi Ave kohale (ise läks muidugi minema hehee). Mõningad pildid üllatusest:

       

28.-30.11 toimus kauaplaanitud puhke- ja lõbureis Rottnest saarele.

Meie Tanniga ja osa seltskonnast oli ka varem saart külastanud, aga kuna saar on nii armas väikene (11 km pikk ja 4,5 km lai) ja jäi oma imeilusa rannajoonega mälestustesse, siis polnud küsimustki, kas lähme uuesti või ei! Ja pealegi käisime seal ju kaks aastat tagasi! Sõber Toots (pärisnimega Rene) broneeris kaks rannamajakest ja nii me siis läksimegi. Saarel sai puhatud, veidi pidutsetud ja ka sporti tehtud. Nimelt on turistide liikumisvahendiks jalgratas. Teisel päeval saigi renditud 12 jalgratast ja vändatud pea 24km, millega tegime saarele ühtlasi ilusasti ringi peale. Ega ma praegu pikalt ei jaksagi kirjutada, aga pilte lisan küll. Ja kui hästi läheb ja endeid ükskord PÄRISELT kokku võtame, siis võib-olla jagan tagantjärgi reisust video ka.

Grupipilt munapeadest

21.12 saime ühe vägeva paadipeo osalisteks!

Tann täitsa kogemata avastas oma elektroonilisest kirjapostist kutse paadipeole. Lugesime ja olime juba vaimustuses! Polnud ju me keegi siin sellisel õigel boat party’l käinud! Kohe sai sõnum edastatud oma sõprusringkonnale ja peagi ostetud ka piletid. Paadid ei olnud nii uhked nagu arvasime, aga muusika oli hea, vees olid atraktsioonid, piletirahas oli isegi söök (küll hotdogi näol, aga siiski) ja no seltskond oli meil ka ikka ja alati vahva :)

24.12 mu järjekordsed lumeta jõulud.

Ei olnud nad küll mustad nagu teinekord Eestis on juhtunud, aga valged ka ei olnud. Jõulud on just see aeg, mil ma kõige rohkem kodu ja koduseid igatsen. Kuigi olen alles mõned kuud eemal olnud ja võib-olla ei peaks see igatsus nii suur olema, siis jõuludel see ikkagi jälle tuli. Ometi kokkasime täitsa koduse jõulusöögi, toanurgas oli ehitud uhke kuusk, mille all oli kingisadu, majas kõlasid vanad head jõululaulud ja suurel teleri ekraanil praksus kaminatuli...aga see ei ole ikka see. Sisimas igatsesin päris kuuse- ja piparkoogilõhna, õiget kaminatuld, milles praksuvad päris halud ja mille ees soojendada külmetavaid varbaid...härmatises aknaklaasi, millele sooja hingeõhku puhudes avaneb vaade imelisele talvevõlumaale. Oeh, ma lähen vist liiga tundeliseks. Aga, mida rohkem mõelda, seda rohkem meenub nii lihtsaid asju, mis tekitavad selle päris õige jõulutunde.

Jõulupuu

Tegelikult ei olnud nad nii halvad ühti! Enamik pühade juurde kuuluv oli olemas ja isegi jõuluvana käis! Mind ümbritses 19 toredat ja head sõpra, kellega sai söödud-joodud ja mõnusalt aega veedetud :)

Niimoodi soojendasin oma varvusid

Tüdrukud

Poisid

Jõuluvana Jussike

Aasta 2014 oli minu jaoks täis ilusaid hetki ja häid inimesi. Loodan ja soovin, et teie kõigi salajased soovid täituksid uuel aastal ja et ka läbi raskuste leiaksite hetke, et hinnata kalleid inimesi enda ümber ja tunda heameelt pisiasjade üle! Minul on ka üks salasoov, mida ma palun teil kõigil teha – täna, ööl vastu 1. jaanuari kell 00:00 (ikka Eesti aja järgi) kallistage iseendeid minu poolt hästi-hästi kõvasti ja soovige neid samu ja veel igasugu häid soove, sest ma päriselt pole kedagi unustanud ja sügaval hingesopis mõtlen teile koguaeg :)