Uisutamas

Mul on juba see postitus päris kaua aega tagasi valmis kirjutatud, aga millegi pärast ei lase meie uus nett siia pilte korralikult üles laadida. Üritasin iga päev, aga tulemust ei andnud. Nüüd kasutasin teist netti ja sain oma postitusele illustratsiooni ka :)
Igatahes...Olime juba pikemat aega plaaninud uisutama minna. Triinu uuris välja, et reedeti ja laupäeviti on Perth Ice Arenal nö mõnus nädalavahetuse eri: DJ mängib lahedat muusikat ja diskotuled loovad mõnusa efekti. Tundus midagi hoopis teistsugust - Austraalias ja uisutada :) Eelmine nädal panime paika, et reedel lähme - mõeldud, tehtud! Niisiis käisime mina, Tann, Triinu ja Tajo 1.juunil Perth Ice Arenal uisutamas. Jäähall asub meie kodust umbes 20 minuti autosõidutee kaugusel.
Ostsime piletid ja sisenesime areenale..Esimene emotsioon oli "oo kui lahe!". Nagu ööklubisse oleks tulnud :)

(Pildile on väike fototöötlus tehtud)

Läksime ruttu uiske valima. Uisud olid hoopis teistsugused, kui Eestis, mega kõvad ja üsna ebamugavad. Poisid said esimese korraga parajad uisud. Meie pidime Triinuga muidugi 3 korda proovima, et enam-vähem talutavad uisud jalga saaks. Numbrid olid segadust tekitavad. Proovisin kõigepealt nr 8, veidi pigistas, võtsin 9, oli väike :D Küsisin uue nr 8, mis oli siis enam-vähem. Meid ümbritsesid teismelised..tundub, et nende seas popp koht. Samas oli uisuväljal näha ka mõnda peret, kes oli tulnud teistsugust nädalavahetust nautima.

Uisud jalas ja jääle saadud, oli meie suur vaimustus juba natukene taandunud. Jää oli väga halvas olukorras. Oli tunne nagu sealt poleks juba väga kaua jäämasin üle käinud, mis jääd silendaks. Eestis ikka käis vist ikka üle tunni või kahe ja muutis jää olukorra paremaks. Igatahes me pidime ettevaatlikud olema, sest seal oli lihtne kukkuda. Sellessuhtes on jällegi väga palju arenemisruumi Austraalial.
Jääl võis näha nagu Aussile kohane igasuguseid karvaseid ja sulelisi. Kes oli lühikestepükste ja pitspluusiga, kes tutimütsi, vammuse ja kinnastega. Mina tundsin igatahes kinnastest ja mütsist väga puudust, sest seal oli väga külm! Nii, et ma ei kujuta ette, kuidas need noorukid seal paljaste säärtega uisutada suutsid.

Paljad sääred

Väsinud, aga endiselt naeratavad

Kui Ice Arenalt väljusime avanes ebausutav vaatepilt - lumiiiiii Austraalias! Hehee, aga see ju tavaline, et jäähalli kõrvalt võib lund leida :D Meie olime nagu hullud, kes pidid kohe pilti tegema nagu näeks esimest korda oma silmaga lund :D Triinu muidugi hüppas oma kingadega sinna sisse ka!

Minu sünnipäev :)

Olen oma blogimisega ikka väga jännis!  Kuu aega tagasi oli mu sünnipäev ja kuna sünnipäevad on alati toredad, siis kirjutan teile ka, kuidas minu sünnipäev siin teisel pool maakera möödus. Kõigepealt tänan oma pere ja kõiki sõpru Eestist, kes mind meeles pidasid ja õnne soovisid - aitäh teile! :)
Oma õigel päeval, 10.mail otsustasin jäätise töökaaslased külla kutsuda. Kavas oli rahulik teeõhtu singi-juustu muffinite ja juustukoogiga, aga lõpuks kujunes välja hoopis päris suur pralle. Kuna ma polnud ammu pidutsenud, oli see vahelduseks väga tore :)

22

Kodused ja jäätisepere

Poisid tegid jõudu

Ühel Vaida poisil Tootsil on minuga samal päeval sünnipäev ja kuna meil on palju ühiseid sõpru, siis plaanisime laupäeval, 12.mail koos sünnipäeva olengu teha. Toots vaatas välja karaoke pubi, kus panime kinni 2 ruumi, mis pidid mahutama mõlemad 20 inimest. Teadsin, et Tootsi tüdruk on seal mitmel korral käinud ja usaldasin selle organiseerimise nende kätte. Peo päeval kohale jõudes oli, aga pettumus suur - mõlemad ruumid olid imepisikesed, Tootsil oli nende töötajatega mööda rääkimine, kuna algselt pidime saama ühe suure ruumi, aga selgus, et see on kinni ja saime 2 väiksemat, mis olid ikka päris pisikesed. Nii me siis jagunesimegi kuidagi ruumidesse. Mõlemas toas oli telekas ja muu karaokeks vajalik. Nagu alguses ikka eestlastele kohane, piinas kõiki tagasihoidlikkus ja keegi ei võtnud laulmisega vedu. Õnneks hiljem juba tulid mõned laulud mikrofoni :)

Sünnipäevalaps Toots karaoketamas

Hillar ja Grete duetti laulmas :D

Triinu kätetöö

Pere :)

3 h olime karaoketamas ja edasi mindi klubitama, aga kuna ma kanaaju unustasin oma passi maha, siis mind sisse ei lastud (siin on väga range kord, ei aksepteerinud mu ID-kaarti, kuigi seal inglise keeles kõik peal). Niisiis tiksusime veel väiksema seltskonnaga linna peal, hiljem saime klubitajatega kokku ning läksime koju ära.

AITÄH! :)